Eesti 7 parimat väikelinna, pingereas

Mis teeb Eesti väikelinnast kahe öö väärt sihtkoha

Test on lihtne: kas saad laupäeva ja pühapäeva täis ilma kuhugi mujale sõitmata? Selleks on vaja kolme asja — üht tunni või paari väärilist vaatamisväärsust, korralikku söögikohta, mis on lahti pärast 20.00, ja jalutuskäigu kaugusel keskust, kus on vett või mäge. Paljudes Eesti linnades on esimene olemas, aga teine puudub; üllatavalt paljudes on kõik kolm. Elanike arv umbes 9000 ja 17 000 vahel osutub kuldseks keskteeks: piisavalt suur, et restorane üleval pidada, ja piisavalt väike, et jalgsi läbi käia.

Hinnad on selles nimekirjas ühtlased ja tublisti Tallinna omadest madalamad. Väikehotellides ja külalistemajades maksab kahene tuba suvel umbes €60-110 öö kohta, oktoobrist aprillini vähem, kuurortlinnades on juulis tipp. Iga siinne linn on Tallinnast või Tartust kaugbussiga saavutatav, enamik alla kolme tunniga, ja bussid on mugavad ning wifiga. Autot läheb tarvis ainult ümbritseva maastiku jaoks. Restoranide pearoad jäävad tavaliselt €14-22 vahele, filterkohv €2.50-3.50.

1. Haapsalu

Haapsalu, umbes 9600 elanikuga läänerannikul, on olnud kuurort juba 1820. aastatest, kui ravimuda tõi siia vene aristokraatia ja lõpuks ka keisriperekonna. Pärandiks on puitvillade linn promenaadiga, piiskopilinnus käidava ringmüüriga ja kasutusest väljas raudteejaam, mille 216 m pikkune kaetud perroon ehitati tsaari saatjaskonna varjuks — täna on seal raudteemuuseum. Lisaks Ilon’s Wonderland, muuseum, mis on rajatud Astrid Lindgreni illustraatori Ilon Wiklandi ümber, kes kasvas siin üles.

Ta on esikohal, sest tihedus on võrreldamatu: kõik ülalmainitu jääb viieteistkümne minuti jalutuskäigu sisse, madal laht on juuli keskpaigaks piisavalt soe ujumiseks ja Karja ning Posti tänava kohvikud on õhtul lahti. Tallinnast on 100 km, autoga umbes 1 tund 20 või otsebussiga. Ajasta reis augusti Valge Daami päevadeks või kevadiseks õudusfilmifestivaliks HÕFF. Mõlema puhul broneeri voodikohad varakult. Vormsi saarele viib Rohukülast 45-minutiline praamisõit.

2. Viljandi

Viljandi, 17 000 inimest 4 km pikkuse järve kohal seljandikul, on Lõuna-Eesti kultuuripealinn ja teab seda. Ordulinnuse varemed langevad vette; 1931. aasta punane rippsild ületab üht vallikraavi; vanalinn on puumajade võrgustik, kus asuvad Ugala teater ja muusikaakadeemia, mis hoiab noort rahvast linnas aasta läbi. Järveäärne promenaad ja paadikuur moodustavad õhtuse ringi, millele on riigis raske vastast leida.

Teine koht ainult sellepärast, et vaatamisväärsusi on vähem kui Haapsalus. Ajasta külastus juuli lõpu pärimusmuusika festivaliga ja Viljandi tõuseb kindlalt esikohale — neli päeva, kümneid tuhandeid külalisi, lavad linnuse vallikraavides. See tähendab ka, et iga voodikoht 30 km raadiuses on kevadeks läinud; kokkuhoidjad telgivad, teised ööbivad Tartus, 80 km ja umbes 1 tund 15 eemal. Väljaspool festivali on Viljandi rahulik, soodne ja päriselt elatud linn.

3. Kuressaare

Kuressaare, umbes 13 000 elanikku, on Saaremaa keskus ja riigi kõige paremini säilinud väikelinna süda: barokne raekoda, madal turuplats ning linnuse ja vallikraaviga park, mis hoiab kogu koha koos. Ühtlasi on see spaalinn, mille rannalähedasse ossa on koondunud suured raviettevõtted, mis tähendab, et restoranivalik on tublisti parem, kui selline linnasuurus muidu üleval peaks. Saare toorained — lambaliha, lest, must leib, koduõlu — jõuavad päriselt menüüdele.

Kolmas ligipääsu tõttu: Tallinnast 220 km pluss 27-minutiline Virtsu-Kuivastu praam, uksest ukseni umbes neli tundi, või lühike lennureis. Nädalavahetuse kohta on see palju, nii et anna kolm ööd ja kasuta linna baasina Panga panga, Kaali kraatri ja Sõrve poolsaare jaoks. Juulihinnad tõusevad ja ooperipäevad täidavad kõik ära. Tule septembris: vees saab veel ujuda, spaad on pooltühjad ja valgus vallikraavil on parim.

4. Rakvere

Rakvere, 14 500 inimest 98 km Tallinnast ida pool, on Põhja-Eesti kõige energilisem väikelinn. Vallimäe ordulinnus peab ülal käed-külge keskaja atraktsiooni, Tauno Kangro 7 m pronksist tarvas kõrgub mäe kohal ning linn hoiab tõsist teatrit ja mainet korraldada asju, mida keegi ei oota — sealhulgas pungilaulupidu, mis toob linnusemäele mitu tuhat inimest. Kesklinn on kompaktne, tasane ja jalgsi lihtne.

Neljas, sest väljaspool linnust ja sündmuste kalendrit napib põhjust teiseks päevaks jääda ning ümbritsev maastik on pigem põllumajanduslik kui maaliline. Samas on see loomulik ööbimispaik igaühele, kes sõidab Tallinna-Narva suunal: pealinnast tund ja kümme minutit, bussid käivad tihedalt. Lahemaa rahvuspark jääb 40 km lääne poole ja Toolse põhjaranniku varemed 25 km põhja. Maksimaalselt kaks ööd, ja ainult siis, kui midagi toimub.

5. Võru

Võru, 11 000 inimest kaugel kagus, asub Tamula järve ääres, kus on rand ja pikk järveäärne promenaad, mis viib välja purdeni — parim linnasüdame ujumiskoht selles nimekirjas. Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes koostas rahvuseepose Kalevipoeg, töötas siin aastakümneid arstina ja tema maja on muuseum. Linnas kõneldakse võro keelt, omaette lõunapoolset keelt, ja juba aktsent ütleb, et oled jõudnud teistsugusesse Eestisse.

Linna järgi viies koht, ümbruse järgi teine. 30 km raadiuses on Suur Munamägi, Baltikumi kõrgeim tipp 318 m vaatetorniga otsas, Rõuge järveorg, Piusa ja Ahja jõe liivakivipaljandid ning tee itta Setomaale. Võru on Tallinnast 250 km, aga Tartust ainult 70, umbes tunni sõit. Kasuta seda nelja autosõidupäeva baasina, mitte omaette sihtkohana.

6. Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu, umbes 2700 elanikuga kuurort Narva jõe suudmes, on Eesti kõige kaunim rand ja peaaegu keegi ei räägi sellest: 7 km valget liiva männimetsa taustal ning nõukogudeaegsete sanatooriumide vahel säilinud 19. sajandi puitsuvilad. Vesi soojeneb juulis umbes 20-22°C-ni ja rand on nii lai, et isegi augustis ei tundu see kunagi nii rahvarohke nagu Pärnu.

Kuues, sest linn ise on õhuke — käputäis restorane, mõned suured spaahotellid ja pikad vaiksed tänavad — ja sest Tallinnast on 210 km. Aga see sobib ideaalselt kokku 14 km lõuna pool asuva Narvaga, nii et kahe ööga saad kätte kindluse, Kreenholmi vabrikukompleksi, piirivaate ja ranna. Tule juunis või septembri alguses. Talvel on meretuul siin päriselt karm ja pooled ettevõtted on kinni.

7. Mustvee ja Kallaste Peipsi ääres

Need on vaevu linnad — Mustvees elab umbes 1300, Kallastel alla 900 inimese — kuid vanausuliste külade riba Peipsi läänekaldal on üks iseloomulikumaid kultuurmaastikke riigis. Vene õigeusu vanausulised asusid siia 18. sajandil kirikureformide eest põgenedes ning nende järeltulijad hoiavad siniseks värvitud puumaju, palvemaju, sibulapõlde ja kala-sibula kööki, mida kusagil mujal Eestis süüa ei saa.

Sõida Sibulateed mööda Kallastest Varnjani, peatu Kolkjas sibulasupi ja suitsutatud järvekala pärast ning külasta väikest vanausuliste muuseumi. Kallastel on rannajoonel punase liivakivi paljandid; põhja pool Kauksis on järve parim rand. Seitsmes, sest õhtust elu pole ja majutus on talupidamise tasemel, aga Tartust päevareisina — 50 km, alla tunni — on see Ida-Eesti kõige üllatavam asi. Talvise külastuse jäta vahele, kui sa just jääteed ei taha.